Veepäästjate abistamine alajahtumise korral

Abi osutamine hüpotermia korral

Veest päästetute abistamine hüpotermilistes tingimustes

Pidage meeles, et õnnetusest õigeaegne teavitamine on elude päästmisel otsustav tegur! Päästeteenistused hoolitsevad mereõnnetuste eest:

  • Tel 115 (hädaabi).
  • Tuletõrje- ja päästeteenistuse hädaabitelefon on 112.

Kui inimene kannatab hüpotermia all (hüpotermia), ta hakkab värisema, enamikul inimestel on ka raskusi liikumisega – nad muutuvad aeglasemaks ja kaotavad koordinatsiooni. Hüpotermia mõjul võib inimene tunda end ka uimasena, segaduses, kaotanud võime ruumis navigeerida. Hüpotermia võib kahjustada ka inimese kõnevõimet ja võib väljastpoolt tunduda, et ta on alkoholi või muude uimastite mõju all.

Väga tugeva alajahtumise korral võib hingamine muutuda juba raskeks ja pulss jõuda kriitiliselt madalale - sellises seisundis kaotab inimene esmalt teadvuse ja lõpuks külmub. Samas on teada juhtumeid, kui inimesel õnnestub viimastel hetkedel enne külmumist sooritada erinevaid kummalisi toiminguid, mis teadlaste hinnangul võib olla aju viimane katse elu päästa.

Lisateave hüpotermia üleelamise kohta

Abi osutamine hüpotermia juhul kuiSee sõltub muidugi ellujäänu üldisest seisundist ja päästjate käsutuses olevatest ressurssidest. Tavaliselt peavad päästjad, kes on terve mõistusega ja suudavad kogetut mäletada, kuigi nad värisevad tugevalt, vaid eemaldama kõik märjad riided ja asendama need kuivade riiete või tekkidega. Kui soojad riided või tekid puuduvad ja kui märgasid riideid pole võimalik seljast võtta, võib kannatanu mähkida polüetüleenkilesse või panna koos kõigi märgade riietega polüetüleenkotti, nii kaotab kannatanu palju vähem soojust. Ohvrid tuleks veest välja tõsta võimalikult horisontaalses asendis ja ka sel viisil kanda või varem pikali asetada. Veelgi parem – asendisse, kus inimene on teadvuseta ja sinna tuleb jätta kuni edasise abistamiseni.

Kuuma ja magusat jooki tohib kannatanule anda ainult teadvusel ning oksendamise ja köhimise refleksiga. Samuti on soovitatav puhata kuumas, mis ei ületa +25 °C (toatemperatuur). Ärge jooge alkoholi ega suitsetage. Jahtunud nahka ei tohi masseerida ega hõõruda.

Alati tuleb meeles pidada, et esialgu teadvusel olevad päästjad võivad varsti pärast päästmist haigestuda ja teadvuse kaotada. Seetõttu tuleks nad asetada lamavasse asendisse, jalad veidi üles tõstetud (šokiasend) ja pidevalt jälgida, kuni kehatemperatuur jõuab +35 °C. Raskematel juhtudel, kui päästetu ei värise ja on osaliselt või täielikult teadvuseta või elutunnusteta, tuleb elu päästmiseks osutada kiirabi, oodates arsti juhiseid konkreetsete abimeetmete kohta. Peaksite võimalikult kiiresti arsti juurde pöörduma ja erakorralisi meetmeid ei tohi enne arsti saabumist katkestada.

Hädaabimeetmed pärast veest väljatõmbamist, kui kannatanu on pärast päästmist teadvuseta:

1. Vabastab kannatanu hingamisteed:

  • uurib ja vajadusel puhastab suuõõne (hästi fikseeritud proteesid jäetakse, aga kui need on lahti, siis eemaldatakse),
  • kallutage kannatanu pea taha ja tõmmake kiire liigutusega alalõug ette;

2. Kui päästetu ei hinga, alustada kohe kunstlikku hingamist (suust suhu või suust ninna) päästja kahe väljahingamisega kannatanu hingamisteedes;

3. Kontrollib 10 sekundit õhuringlust, jälgib, kas kannatanu ei köhi või ei liiguta rindkere ega muid kehaosi;

4. Kui õhk ringleb, jätkub kunstlik hingamine 12 korda minutis (üks kord 5 sekundi jooksul). Õhuringluse märke tuleks kontrollida iga minuti järel. Kui neid pole, alusta kunstliku südamemassaažiga (hingamise ja südamemassaaži suhe on 2:15). Kui CPR on alustatud, tuleb seda jätkata, kuni patsient on täielikult soojendatud või transporditud haiglasse;

5. Kui päästetud inimene hingab, kuid on teadvuseta, asetage ta stabiilsesse külili asendisse. See on vajalik tagamaks, et inimese hingamisteid ei blokeerita keel ega oksendamine;

6. Vältida tuleks kannatanu asjatut liigutamist, näiteks tõsiste vigastuste kontrollimiseks, mitte eemaldada märga riideid. Ärge masseerige kannatanut;

7. Tuleks vältida edasist soojuskadu tuulest ja vee aurustumisest. Mähi kannatanu ettevaatlikult teki ja/või päästekotti või suurde kilekotti ning vii ta kohe tuulealusesse või ruumi, kus õhutemperatuur saavutab normaalse toatemperatuuri. Kannatanu asetatakse horisontaalasendisse, pea veidi allapoole;

8. Nõuande ohvrite soojendamiseks ja otsuseid edasise ravi kohta tuleks küsida arstilt. Kui arsti nõuanne ei ole kohe kättesaadav, tuleb jätkata punktides 1-5 nimetatud elupäästeprotseduure. punktis Kui veest välja tõmmatu seisund halveneb – hingamine seiskub ja pulss kaob – või ta näeb välja nagu surnud, ei tohiks elustamist katkestada enne, kui kannatanu on soojenenud. Parim viis aktiivseks soojendamiseks on hoida kannatanu all soe tekk, kuid mitte üle +40 °C. Ohvrit ei tohi vannis ega duši all soojendada. Ärge püüdke inimest soojendada, liigutades tema käsi või jalgu jõuliselt. Ärge kunagi asetage sooje esemeid avatud naha lähedale, sest külmunud nahk võib kergesti põletada.

Ohutu asend teadvuseta inimesele
Ohutu asend teadvuseta inimesele

Teadvuseta inimese kõige turvalisem asend on panna ta kõhuli, pöörates pead küljele. Ära pane patja pea alla. Tõmmake üles jalg, mis asub sellel küljel, kuhu pea on pööratud, ja asetage sama külje käsi ettepoole painutatud asendisse. Lõug tõmmatakse üles. Teine käsi on sirgendatud, nagu joonisel näidatud. Riided peaksid olema kaela ja talje ümber lahtised. Hambaproteesid tuleb eemaldada.

Kokkuvõtteks hüpotermia ja külmaravi kohta

Tahtlik külma vette kõndimine võib võtta palju harjumist, kuid jäävanni eelised ja enesetunne pärast seda on seda väärt. Täiustatud immuunsüsteem, parem vaimne selgus ja tervis ning paranenud ainevahetus on üsna ahvatlevad eelised ja põhjused, miks seda tasub jätkata.

Abi osutamine hüpotermia korral
Abi osutamine hüpotermia korral

Veel kõvenemisest, jää- ja külmavannidest

Külma veega dušš, kõvenemise eelised
Külma vanni eelised, miks seda teha
Motiveeriv tehnika külmaks talviseks ujumiseks

Kuhu Lätis sukeldumiskoolitustele kandideerida?

🤿😀 Kui otsite sukeldumisnõuandeid või nõuandeid õhupallidega või ilma õhupallideta sukeldumise kohta, helistage PADI sukeldumisinstruktorile (PADI) sukeldumisinstruktor ja õppejõud Valters Preimanis) t. 220-77-202 (WhatsApp 220-77-202).