Läänemeri, mis oli strateegiliselt oluline piirkond nii Vene impeeriumile kui ka Nõukogude Liidule, peidab endiselt tuhandeid ohtlikke Esimese ja Teise maailmasõja reliikviaid – meremiine. Need „aarded“ kujutavad endast pidevat ohtu laevandusele, keskkonnale ja inimeste ohutusele. Seetõttu korraldab NATO esimene miinitõrjegrupp regulaarselt rahvusvahelisi õppusi, mille eesmärk on leida ja kahjutuks teha need lõhkekehad, kaitstes samal ajal kriitilist veealust infrastruktuuri.
Läänemere ajalooline pärand
Läänemere põhjas olevad miinid asuvad enamasti Smiltės, umbes 20 meetri sügavusel. Kuigi need ei liigu, pole nende ohtlikkus vähenenud. Erinevad allikad mainivad erinevaid numbreid, kuid on selge, et Läänemeres on endiselt tuhandeid miine. Enamik neist on leitud strateegilistest kohtadest, näiteks Taani ja Norra vahelisest Läänemere sissepääsust, Läti ranniku lähedal asuvast Irbe väinast ja Soome lahest. Miinide tihedus on eriti suur Soome lahes, mis Teise maailmasõja ajal oli tee Peterburi, kus asus NSV Liidu Balti laevastik. Mere puhastamine on pidev protsess ohu vähendamiseks.
Rahvusvaheline koostöö miinivastases tegevuses
Läänemere puhastamine on rahvusvaheline ülesanne. Video annab ülevaate Leedu mereväe sukeldujate ja Soome mereväe spetsialistide tööst Läti ranniku lähedal miinide otsimisel ja kahjutuks tegemisel. Kuni detsembrini juhib Läti mereväe laev „Virsaitis“ esimest NATO miinitõrjegruppi. Osalevate riikide koostööd kirjeldatakse sujuva ja tõhusana ning juhtimiskeskused teevad suurepärast tööd navigatsiooniohutuse tagamisel.
Miinide avastamise protsess ja tehnoloogiad
Miinitõrje algab hoolika planeerimisega, määrates kindlaks vajaliku sukeldujate arvu ja kasutatavad mehitamata õhusõidukid. Seejärel uuritakse kahtlustatavaid alasid sonari abil. Kasutatakse autonoomseid veealuseid sõidukeid (AUV-sid), mis ei ole droonid, vaid mehitamata õhusõidukid (UAV-d), mis skaneerivad ümbritsevat ala külgskaneerivate sonaritega. Need täiustatud seadmed suudavad skaneerida palju suuremat merepõhja ala kui sukelduja. Pärast sonari veest eemaldamist analüüsitakse andmeid potentsiaalselt ohtlike objektide tuvastamiseks.
Sukeldujate roll ja lõhkeainete kasutamine
Kui sonar on kahtlase objekti tuvastanud, alustavad tööd sukeldujad, kes tavaliselt töötavad paarides. Nende ülesanne on miinide asukoht visuaalselt tuvastada, fikseerida ja jäädvustada. Vee all on palju erinevaid objekte – kahuritorudest ja huvitava kujuga kividest kuni laevavrakkide ja miiniraskuste fragmentideni, kuid miinid on siiski kõige väärtuslikumad leiud. Kui miin leitakse, valmistatakse ette lõhkeained ja planeeritakse tegelik detoneerimine. Soome spetsialistid lisavad lõhkeaineid miinile kaugjuhitava kollase roboti abil, mis võimaldab detoneerimist läbi viia ohutust kaugusest.
Erinevad leiud merepõhjast
Kuigi peamine ülesanne on miinide eemaldamine, peidab merepõhi ka muid objekte. Näiteks ühe 48-tunnise sonarimissiooni käigus leiti kuus miini ja umbes 90 tükki miinide paigutamiseks kasutatud raskusi, mis iseenesest ei ole lõhkeained. Uuritakse ka mitmesuguseid huvitavaid kive, kaste ja laevadelt pärit esemeid. Iga kahtlast eset, mis meenutab miini, tuleb uurida, kuigi eksperdid ei varja, et miine meenutavate kivide leidmine pole nii meeldiv kui päris miini avastamine.
Kriitilise infrastruktuuri kaitse
Lisaks miinide otsimisele ja hävitamisele määrab NATO mereväe väejuhatus laevad täitma Balti valvemissiooni. See missioon hõlmab Läänemere põhjas asuva kriitilise infrastruktuuri, näiteks allveelaevade kaablite kaitsmist. Igal NATO sõjalaeval on õigus kontrollida kahtlaseid laevu, mis asuvad nende objektide lähedal või sooritavad kahtlaseid manöövreid. Laeva „Virsaitis“ meeskonnal pole seni olnud ühtegi juhtumit, kus mõni laev keelduks koostööst.
Varjulaevastiku jälgimine ja riskid
NATO jälgib ka niinimetatud „varilaevastiku“ laevu – neid, mis on seotud sanktsioonidega või tegelevad kahtlase tegevusega. Kontrollid hõlmavad tavaliselt laeva meeskonnaga raadio teel suhtlemist ning küsimuste esitamist marsruudi ja lipu kohta, et tagada esitatud teabe vastavus toimikus olevale.
Kahtlased laevad, mis läbivad kriitilist infrastruktuuri või peatuvad ootamatult, saavad erilist tähelepanu. Üks kõgema tähelepanu pälvinud intsidente leidis aset siis, kui Eesti merevägi üritas kontrollida Gaboni lipu all sõitvat Venemaa naftatankerit Jaguar Eestit ja Soomet ühendava Estlinki kaabli lähedal. Vastuseks Eesti sõjalisele kohalolekule saatis Venemaa piirkonda SU-35 hävitajad, mis illustreerib pingeid piirkonnas.
Järeldus
Läänemere uus reaalsus nõuab turvalisuse tagamisel kahetist lähenemist. Samal ajal kui üks osa meeskonnast vabastab merd sõjajärgsetest miinidest, kasutades kaasaegset tehnoloogiat ja sukeldujate tööd, täidab teine osa Baltic Watchi missiooni, jälgides mereliiklust ja püüdes vältida kriitilise veealuse infrastruktuuri kahjustamist. See professionaalne töö tagab navigatsiooniohutuse ning Läänemere tulevase puhtuse ja stabiilsuse.
Miinide otsimisel kasutatavad tehnoloogiad: sonarid ja autonoomsed veealused sõidukid
Miiniotsingu ja kahjutukstegemise tööd Läänemere avarustes ei oleks võimalikud ilma tänapäevaste autonoomsete süsteemide ja sonaritehnoloogiateta, mis suudavad skaneerida merepõhja palju suuremal alal kui sukeldujad.
Kuigi videos ei mainita konkreetseid tootjaid ja mudelinimesid, kirjeldati kasutatud seadmete tüüpe ja funktsioone üksikasjalikult:
1. Sonarsüsteemid:
- Sonarid: Üldiselt viidatakse sellele kui peamisele vahendile ümbritseva ala skaneerimiseks ja võimalike miinide tuvastamiseks.
- Külgvaatesonar: Seda kasutatakse nii autonoomsete sõidukite osana (Leedu meeskonna puhul) kui ka laeva järel pukseerituna (Soome meeskonna puhul), et kaardistada ala ja saada kolmemõõtmeline pilt sellest, mis laeva all asub.
2. Autonoomsed ja mehitamata sõidukid (AUV/ROV):
- Autonoomne veealune sõiduk / mehitamata õhusõiduk: Kasutatakse kahtlaste alade uurimiseks. Leedu spetsialistid kasutavad seda missiooni täitmiseks, mille järel sisestatakse andmed süsteemi analüüsimiseks. See ei ole droon, vaid seade, mis tugineb eelnevalt sisestatud andmetele.
- Oranž robot (autonoomne seade): Soome mereväe autonoomne seade, millele antakse ülesanne ja mis jätkab iseseisvalt vee all oma missiooni täitmist. Saadud andmeid töödeldakse ja integreeritakse erinevatesse süsteemidesse.
- Kollane robot (kaugjuhtimissüsteem): Seda robotit kasutatakse potentsiaalselt ohtlike objektide tuvastamiseks ja see on miinide kahjutuks tegemisel ülioluline. Erinevalt Leedu kolleegidest kasutavad Soome spetsialistid seda kaugjuhtimisega seadet lõhkeainete miinile kinnitamiseks ja detoneerimiseks, tagades kõrge ohutustaseme.
