Sukeldumine Daugava jões Pļaviņi HESi uppunud Vīgante lavale 10 000 pealtvaatajale

Pļaviņu HEP poolt üleujutatud Vīgante lade asub Daugavas, vee all, 8-15 meetri sügavusel, mis sõltub Pļaviņu HEP veetasemest. Allveesukeldumisklubi "Divings", sukelduma juhendaja Walters Preimans ja sukeldumine, mida korraldavad aktiivsemad klubisukeldujad Daugavas kuni Staburaga kivid ja endine Vigantese pargi lava, toimub suvel, kui veetemperatuur Daugavas on saavutanud kõrgeima maksimumi + 21 kraadi C! Veealuse tulega nähtav kaugus vee all on ligikaudu ~1,5 meetrit.

Ökoloogilise elektritootmise nimel uputati ligi sajand tagasi Daugava jõe sügavusse üks Läti kultuuripaiku, kus 1200 laulja etteastet sai jälgida kuni 10 000 pealtvaatajat.
8 meetri sügavusel vee all on näha betoonseinakonstruktsiooni jäänuseid, mis jäid kunagisest võimsast Vīgante pargi "Liepavotu lavast".

Vee all on näha amfiteatrikujulised publikukohad, mis on jäänud üle kunagisest Vīgante ehk Liepavotu pargilavast, mille uputas Pļaviņu HEJ. Nüüd on Vīgantese etapi veealused istmed koduks Läti veealusele faunale - sadadele kaladele ja vähidele! Varasemad trepid lavale, mis kunagi oli amfiteatri lava 10 tuhandele pealtvaatajale ja 1200 osalejale, viivad saatusejõe põhja, kuhu pääseb nüüd vaid sukeldumistreeningu ja sukeldumise abil!

Sisukord

Vigante park, Staburaga mälestuspaik

Erilist populaarsust saavutas Staburags 1930. aastatel, kui riigis õitses turism. Kuid teine külastajate sissevool oli 1960. aastatel, kui sai teatavaks, et Staburags jääb vee alla – ajaloo lehekülje avavad Jaunjelgava piirkonna turismieksperdid. 1966. aastal, kui Pļaviņu HEJ veehoidla üle ujutati, kadus Daugavas 18,5 m kõrgune magevee lubjakivi Staburags (Staburadze). Nüüd tähistab seda kohta punane poi ning ainult fotodel ja maalidel on näha eelmise sajandi Daugavat, mil Jaunjelgavast Jēkabpilijeni oli jõe kiireim ja madalaim lõik. Asjatundjad on isegi jõest üle saanud ja see oli sarikameestele suur väljakutse.

Staburaga vald. Liepavota lava Vigante pargis

Liepavoti lava ja skulptuur "Daina" asuvad Vīgante pargis, varem ka Liepavoti pargis – Daugava vasakul kaldal, Staburagist 200 meetrit põhja pool, endise Vīgante mõisa lähedal. See loodi mõisa ajal 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Pargis on kasvanud 64 liiki puid. 20. sajandi 20. aastatel läks park Läti riigi omandusse. Pargi territooriumil peeti regulaarseid laulupeoüritusi, mistõttu 1936. aastal ehitati J. Križuse projekti järgi Daugava kaldale ürituste platsile uus lava ja paigaldati nõlvale istmed. 1936. aasta laulupeol teatas metsaosakonna direktor Birnbaum oma kõnes, et Vigante nimetati ümber Liepavotie. 1939. aasta sügisel paigaldati Liepavotsi lava lähedale Vīgante parki Aleksandra Briedese skulptuur "Daina". Teise maailmasõja ajal langetasid sakslased pargis palju puid, kuid 1965. ja 1966. aastal sai park veel suuremaid kahjustusi. Pļaviņu hüdroelektrijaama ehituse tõttu võeti üleujutusvööndist mõjutatud pargi osas maha puid. Amfiteatri kujule paigutatud lava ja publikukohad hävisid. Veetase peatus kaljul asuva skulptuuri "Daina" juures. 1977. aastal võeti allesjäänud park riikliku kaitse alla. Selle pindala on kümme hektarit. Tänapäeval ei vaata restaureeritud ja ümber paigutatud skulptuur "Daina" enam Daugava poole, vaid vastupidi.

Mida kirjutasid ajalehed Vigante (Liepavoti) pargist 80 aastat tagasi?

Metsaamet otsustas alustada oma kontrolli all olevate parkide puhastamist. Igal aastal on osakond otsustanud ühe pargi täielikult hooldada ja välja ehitada. Kõigepealt plaanitakse 1940. aasta suveks lõpetada lava ehitus Stabu Raga lähedal Liepavotase pargis. Laval on ruumi 1200 lauljale, amfiteatris 10 000 istekohta publikule. Lava ehitus maksab 20 000 LVL.

Staburaga uppunud kivi asub Vigante pargi kõrval

Peaaegu pool sajandit tagasi uputati Daugava sügavusse Läti üks ilusamaid paiku - muinasjuttude ja legendidega mähitud Staburaga nutt kalju. Väidetavalt pesid muistsed seleukiidide sõdurid kevadel enne lahingusse minekut relvi ning pärast lahinguid parandasid selle veega oma haavu ja vigastusi. Staburaga kivi on sümboliseerinud ka läti laulude vaimu, kuid nüüd on see meie rahva kannatuste ja varjatud lootuste sümbol.

18,5 m kõrgusest kivist on alles üheksa meetrit allpool veepinda. Otse uppunud kalju vastas on maja "Staburags", mis kuulub Māra Svīrele ja Vladimir Kaijakile. Igal hommikul, varakevadest hilissügiseni, skaalab paar kirjanikku neid samme nagu tõelised "hülged" Daugavas ujuma ja härra Kaijak on siit ka selliseid saake püüdnud, et paadunud kalurid võivad teda kadestada.

Staburags ehk Staburadze oli umbes 18,5 meetri kõrgune tulekivikivi Daugava vasakul kaldal, mis tekkis mitme aastatuhande jooksul. Staburagu ujutati üle 1966. aastal ja see asub praegu Pļaviņu veehoidla põhjas. Staburaga kivi kunagine suursugusus on näha Daugavas sukeldudes. Vīgante pargi (Staburaga vald) vana lava praegu ja enne Pļaviņu HEJ ehitamist. Nüüd viitavad vanale lavale vaid trepp ja silt. Pildil paremal - vana lava, Daugava all kohe lava taga.

Sukeldumisklubi "Daivings.lv" on esimene organisatsioon Balti riikides, mis pakub erinevate füüsiliste ja vaimsete puuetega inimestele võimalust õppida sukeldumist, mis mitte ainult ei ava võimalusi sportimiseks, vaid toimib ka tõhusa taastusravi vahendina.