Läti mereväe rannavalveteenistuse kodulehel on meresõitjatele mõeldud juhend "Inimese ellujäämine külmas vees". Tuleb märkida, et seda juhendit peaksid lugema kõik, sealhulgas sukeldujad, kuna selles sisalduv teave võib olla tõesti kasulik. Selle juhendi eesmärk on selgitada pikaajalise külma veega kokkupuute ohte, mis võivad ohustada inimelu, ja kuidas neid ohte ennetada või vähendada. Oluline on teada, et isegi kui inimene satub külma vette, ei ole ta abitu, vaid suudab tagada oma ellujäämise. Kuidas seda teha – see kõik on kirjeldatud juhendis "Inimese ellujäämine külmas vees".
Kui inimene satub näiteks laevahuku või katastroofi tagajärjel külma vette, on tema tervisele ja elule peamiseks ohuks alajahtumine või kehasoojuse kadu. Ja tuleb märkida, et hüpotermia ei teki mitte ainult külma vette sisenemisel, vaid ka siis, kui vesi on pikka aega troopikas, inimkeha jahtub.
Külmaga kokkupuute varases staadiumis püüab inimkeha liigse soojuskaoga võidelda, ahendades ülemisi veresooni ja tekitades külmavärinaid, kuid kui kokkupuude külmaga on liiga tugev, ei suuda organism piisavalt soojust säilitada ja toota, mistõttu keha sisetemperatuuri languses. Kui see langeb alla +35 C, tekib inimesel alajahtumine. See avaldub - väsimus, koordinatsiooni ja liigutuste orientatsiooni kaotus, tekib tuimus, algavad kõnehäired, psühholoogiline segadus. Kui keha sisetemperatuur jätkuvalt langeb, võib inimene kaotada teadvuse, külmavärinad asenduvad lihaste jäikusega, kasvada võivad pupillid, südamerütm muutub ebaregulaarseks, aeglaseks ja nõrgaks ning pulss on vaevumärgatav. Surm võib tekkida hüpotermia mis tahes etapis.
Juhend annab nõu, kuidas õige aja korral enne laevalt vette minekut korralikult riietuda, kuidas vees olles õigesti käituda, päästjaid oodates võimalikult kauaks viibida ning inimestele abi osutada. veest päästetud. Kasutusjuhend sisaldab ka külmas vees ellujäämise kontrollnimekirja ja päästetööde kontrollnimekirja.
Laev võib juhendi järgi uppuda vähem kui 15 minutiga, mis tähendab, et päästeplaani koostamiseks pole palju aega. Tuleb meeles pidada, et võimalusel tuleb enne vette minekut selga panna võimalikult palju sooja riideid. Kui inimene vette satub, on peaasi, et ta liiguks võimalikult vähe, sest nii lahkub kuumus kehast kõige kiiremini. Sama oluline on keha asend vees – jalad kokku, küünarnukid küljele surutud ja käed ees risti – selline asend vähendab keha kokkupuudet külma veega.
Abi andmine alajahtumise korral sõltub loomulikult ellujääja üldisest seisundist ja päästjate käsutuses olevatest ressurssidest. Kannatanu tuleks võimalikult horisontaalselt veest välja tõsta ning võimalikult kiiresti ka sellesse asendisse tuua või lamavasse asendisse panna. Peaasi on püüda ohvreid soojendada. Kuidas seda kõike paremini teha – seda kõike saad lugeda juhendist "Inimese ellujäämine külmas vees".
Nagu giid õpetab, tuleks külma vette sisenedes püüda säilitada positiivset suhtumist, ei tohi kaotada ellujäämis- ja ellujäämislootust.
Lugege juhenditInimese ellujäämine Külm vesi Lat“
