Hiljuti teatasime sellest Laev Virsaitis / M68 (1916 - 1941) jääb magama, kui novembri alguses toimus Soome lahel Eesti allveearheoloogi Vello Massi korraldatud järjekordne allveearheoloogia ekspeditsioon, mille käigus õnnestus veealuse filmimisega tuvastada uppunud esimene Läti jäämurdja. Krišjānis Valdemārs vrakk, teatab Riia vabasadama ameti esindaja Anita Leiškalne.
Sisukord
Krišjānis Valdemārsi vraki uurimine
Laevahukk Krišjānis Valdemārs veealune otsing uurimine algas kolm aastat tagasi, kui selle avastas Eesti kapten Vello Mass Läti poole eraalgatusel. Vrakk asub Soome lahes umbes 100 meetri sügavusel, kus on tugevad merealused hoovused, ja on pooleldi vee all. Sel aastal alustati Riia Vabasadama rahalisel toel ja spetsiaalse allveefilmimisroboti toel laeva veealust videofilmimist. Veealuse filmimise jäädvustatud kaadrid on võimaldanud tuvastada mitu olulist laeva detaili.
Merejäämurdjast Krišjānis Valdemārsist
Merejäämurdja "Krišjānis Valdemārs" oli ainus uus Läti aurulaev 20. sajandi 20.-30. aastatel. 13. jaanuaril 1926 asus see Riia sadamast oma esimesele reisile. Jäämurdja oli mõeldud veeteede jääst vabastamiseks jäätuvas Riia sadamas, kuid Läti uhkusena kasutati sellega ka presidenti ja valitsuse liikmeid välisvisiitidel.
Pärast Läti riigi okupeerimist laev natsionaliseeriti ja kui Teine maailmasõda Lätti sisenes, evakueeriti see koos Läti kaubalaevastiku laevadega Tallinna. 1941. aasta augusti lõpus lahkus "Krishjanis Valdemārs" Tallinnast oma viimasele reisile Kroonlinna. 28. augustil tabas see miini ja uppus.
Laeva Krišjānis Valdemārs ajalugu
Briti firma William Beardmore ja Vickers ehitas jäämurdja Glasgows aastatel 1924–1925. Selle kandevõime oli 1932 brutoregistertonni, pikkus – 60 meetrit, laius – 17 meetrit, süvis – 6,7 meetrit, võimsus – 5200 hj. Laeva suurim kiirus avaveel oli 14,4 sõlme, kõval siledal jääl – 3 sõlme. Läti laevastiku registritesse kantud jäämurdja sai silmapaistva Läti merenduse edendaja ja uurija Krišjānis Valdemārsi (1825-1891) nime. "Krišjānis Valdemārs" lahkus Riia sadamast oma esimesel reisil 13. jaanuaril 1926. aastal. "Krišjānis Valdemārs" kuulus Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi merendusosakonnale. Selle liitumissadamaks oli Riia. Jäämurdja Kārlis Cērps esimene kapten (1875-1931) juhtis seda kuni oma surmani, seejärel (1931-1940) olid kapteniks Fritsis Weidners (1883-1942) ja Pēteris Mauritis (1887-?). Pärast Läti okupeerimist laev natsionaliseeriti ja kui Teine maailmasõda Lätti sisenes, evakueeriti see koos kaubalaevadega kolonnis Tallinna. 1941. aasta augusti lõpus läks jäämurdja "Krishjanis Valdemārs" Tallinnast Kroonlinna, 28. augustil põrkas miinile ja hukkus.
