Hallhülged (Halichoerus grypus), tuntud ka kui "merekoerad", on põnev ja huvitav hülgeliik, keda sageli leidub Läänemeres ja mis on ohustatud loomaliik. Oma eripärase välimuse ja käitumisega on neil loomadel Läänemere ökosüsteemi tasakaalu säilitamisel ülioluline roll. Kalurid süüdistavad sageli hallhülgeid kalavarude kahanemises ja nad on vaenulike rünnakute sihtmärgiks. Vaatleme lähemalt hallhüljeste bioloogiat, käitumist ja ökoloogilist tähtsust ning väljakutseid, millega hüljes tänapäeva maailmas ellujäämisel silmitsi seisab.
Sisukord
Läänemere suurimad loomad
Hallhülged on suurimad Läänemeres leiduvad loomad ja neid on oma eripärase välimuse järgi lihtne ära tunda. Nendel tihenditel on pikk ja sile korpus, lai ümar pea ja iseloomulik V-kujuline nina. Hüljestel on suured, ilmekad silmad ja pikad vurrud, mis aitavad neil hägustes vetes saaklooma üles leida. Hallhüljestel on ka paks mullikiht, mis aitab neil külmas vees soojas püsida ja tagab hea külmakindluse.
Käitumise poolest on hallhülged tuntud oma uudishimuliku ja mänguhimulise olemuse poolest. Need loomad naudivad üksteisega suhtlemist ja osalevad sageli sotsiaalses käitumises, nagu mängimine, tagaajamine ja valjuhäälne rääkimine. Hallhülged on tuntud ka oma intelligentsuse ning keeruliste probleemide lahendamise ja õppimisvõime poolest.
Vaatamata mängulisele käitumisele on hallhülged võimsad kiskjad ja neil on Läänemere ökosüsteemi tasakaalu säilitamisel ülioluline roll. Need loomad on oportunistlikud toitjad ja söövad mitmesuguseid saaki, sealhulgas kalu, vähilaadseid ja peajalgseid. Nendest liikidest toitudes aitavad hallhülged neid populatsioone kontrolli all hoida ja takistavad ühel liigil Läänemere ökosüsteemi domineerimast.
Hallhüljeste roll Läänemere ökosüsteemis
Lisaks kiskjarollile on hallhüljestel oluline roll ka toitainete jaotuses. Nende loomade liik, kellel on kalduvus meres roojata, on nende jäätmed ümbritsevale mereökosüsteemile rikkalik toitainete allikas. See aitab soodustada fütoplanktoni kasvu, mis on Läänemere toiduahela aluseks.
Hallhüljestel seisavad aga kaasaegses maailmas ees mitmed väljakutsed, sealhulgas elupaikade kadu, ülepüük ja reostus. Kliimamuutused mõjutavad ka Läänemerd, põhjustades temperatuuri tõusu ja muutes ookeanihoovusi. Need muutused mõjutavad oluliselt toiduahelat ja paljudel liikidel, sealhulgas hallhüljestel, on raske kohaneda.
Hallhülged ja kalapüük Läänemeres
Hoolimata nende tähtsusest ökosüsteemile ohustavad hallhülgeid sageli kalurid, kes süüdistavad neid kalavarude kahanemises. Seda vaenulikkust õhutab usk, et need hülged söövad suures koguses kalu, mida inimesed muidu püüaksid. See arusaam pole aga päris täpne, sest hallhülged tarbivad vaid väikese osa Läänemere kogu kalavarust. Tegelikult leidis Stockholmi ülikooli uuring, et hallhülged tarbivad ainult 1–31 TP5 tonni piirkonna kogu kalavarust ja et kalapopulatsioonide vähenemise tegelik põhjus on ülepüük ja muu inimtegevus.
Lisaks on hallhüljestel ökosüsteemis oluline roll, aidates kontrollida teiste liikide, näiteks meduuside ja merisiiliku populatsioone. Neid liike tarbides aitavad hallhülged säilitada ökosüsteemi õrna tasakaalu, tagades, et üks liik ei muutuks liiga domineerivaks ega rikuks kogu ökosüsteemi tasakaalu.
Hoolimata nendest olulistest edusammudest on hallhülged endiselt sageli kalurite rünnakute sihtmärgiks, kes kasutavad nende püügipiirkonnast eemale peletamiseks mitmesuguseid meetodeid, sealhulgas valju müra, paate ja isegi tulirelvi. Lätis on lubatud isegi tulirelvadega hülgeid tappa. Selline vaenulikkus hallhüljeste suhtes on kahjulik mitte ainult liigile, vaid ka kogu Läänemere ökosüsteemile tervikuna, kuna rikub ökosüsteemi tasakaalu ja võib kaasa tuua teiste liikide vähenemise.
Läänemere hallhüljeste arvukus, ruumiline levik, rasvumine ja sigimine ei vasta hea seisundi kriteeriumile, nagu näitavad "HELCOMi bioloogilise mitmekesisuse temaatilise hindamise" andmed.
Läänemere piirkonnas on hallhülged kaitse all
Hallhüljeste ja nende elupaiga kaitsmiseks on Läänemere piirkonnas rakendatud mitmeid kaitsemeetmeid. Nende hulka kuuluvad meetmed reostuse vähendamiseks, nende pesitsusalade kaitsmiseks ja säästvate kalapüügitavade edendamiseks. Lisaks tegelevad mitmed organisatsioonid, sealhulgas Maailma Looduse Fond, et tõsta teadlikkust hallhüljeste tähtsusest ja nende rollist ökosüsteemis.
Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Läänemerest leitud hülgeliik. Hoolimata nende tähtsusest ökosüsteemile süüdistavad kalurid sageli hallhülgeid kalavarude kahanemises ja nad on vaenulike rünnakute sihtmärgiks. Siiski näitavad uuringud, et hallhülged tarbivad vaid väikese osa piirkonna kogu kalavarust ja mängivad olulist rolli ökosüsteemi tasakaalu säilitamisel, kontrollides teiste liikide populatsioone. Tähtis on hallhüljeste ja ökosüsteemi kui terviku kaitsmine, kuna nende vähenemine võib ökosüsteemi tasakaalu negatiivselt mõjutada.
Hallhüljes (Halichoerus grypus) Läänemere mahajäetud kalavõrkudes
Viited:
- WWF "Hallhülged Läänemeres" vaadatud 10. veebruaril 2023, https://www.wwf.de/species/grey-seal.
- IUCNi ohustatud liikide punane nimekiri, Halichoerus grypus, juurdepääs 10. veebruaril 2023, https://www.iucnredlist.org/
- Stockholmi ülikool. (2016). Hallhülged ja kalapüük Läänemeres. Stockholm, Rootsi.
- HELCOMi elurikkuse temaatiline hindamine, 2018 ja HELCOMi põhinäitajad (http://www.helcom.fi/baltic-sea-trends/indicators)
