Muljetavaldava 377 000 km² suurusel Läänemerel elab ligikaudu 60 000 hüljest (2022. aasta andmed), mis tähendab, et iga 6,28 km² kohta on üks tihend. Selle mere suurimad imetajad - hall-, viiger- ja kirjuhülged - mängivad ökosüsteemi tasakaalus asendamatut rolli, kuid viimastel aastatel seisavad nad silmitsi üha suuremate ohtudega.
Kuigi kalurid tajuvad hülgeid sageli kahjuritena, on nende mõju kalavarudele nüansirikas. Uuringud näitavad, et hülged toituvad peamiselt haigetest ja nõrkadest kaladest, aidates kaasa tervete kalapopulatsioonide arengule. Lisaks on hülge väljaheited vetikatele ja teistele mereorganismidele väärtuslikuks toitainete allikaks, stimuleerides ökosüsteemi tootlikkust.
Hoolimata hüljeste olulisest rollist Läänemere tervises seisavad nad silmitsi mitme ohuga. Üheks peamiseks ohuks on kalurite seatud võrgud, millesse hülged sageli takerduvad ja hukkuvad. Lisaks avaldavad reostus, kliimamuutused ja elupaikade kadu negatiivset mõju hülgepopulatsioonidele.
Kahjuks teevad olukorra keeruliseks vastandlikud huvid. Kui mõned kalurid usuvad, et hülged on kalavarudele kahjulikud ja peaksid olema ohustatud, siis teised tunnistavad hüljeste tähtsust terves ökosüsteemis. 2023. aastal andis BIOR (Riiklik Teaduste Instituut) välja loa tappa 20 hüljest ärilistel põhjustel, tekitades ärevust keskkonnakaitsjates, kes rõhutavad vajadust põhjalikumate uuringute ja säästvama lähenemisviisi järele.
Oluline on mõista hüljeste tähtsust Läänemere tervisele ja võtta kasutusele meetmed nende kaitseks. Vaja on teaduslikku lähenemist, mis arvestaks nii kalurite huve kui ka hüljeste ökoloogilist rolli. Sidusrühmade koostöö võib aidata tagada tasakaalu inimtegevuse ja looduskaitse vahel, tagades Läänemere terve ja jätkusuutliku tuleviku.
"Tegelikkuses pole vahetki, Läänemeres on 15 või 20 tuhat hallhüljest, peaasi, et alla 10 tuhande ei tohiks olla, sest see on piir, millest allpool on olemasolu võimalus liikidest on ohustatud,“ tunnistab Eesti hülgeuurija Marts Jussi.
Viimase saja aastaga on hüljeste arvukus nii palju vähenenud, et osa liike on väljasuremise äärel. Hüljeste kadumises on süüdi nii küttimine kui ka Läänemere reostus. Keegi ei tea, kui palju hülgeid praegu Läänemeres on. Bioloogid saavad hinnata ainult suundumusi, kas populatsioon suureneb või väheneb. Eeldatakse, et Läänemeres elab umbes 10 tuhat viigerhüljest. Erinevalt viigerhüljestest on hallhülgeid Läänemeres kõikjal. Nende arvukus on stabiilne, tervis samuti hea. Tähnikhüljest on samuti igal pool, mõnes piirkonnas rohkem, mõnes vähem.
"Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (HELCOM) näeb ette, et lubame hüljeste populatsioonil vabalt kasvada ilma hüljeste piirangut seadmata – HELCOM sõlmitakse valitsuste, mitte bioloogide vahel. Samuti on kirjas, et hüljestel on õigus Läänemerel vabalt liikuda ja ei teki piirkondi, kust neid vägivaldselt minema kihutaks,» rõhutab teadlane.
Lingid ja ressursid
- Foto: Looduskaitseamet
- BIORi teadur: Rannapüük on viimastel aastatel olnud hüljeste tõttu üsna võimatu (LSM 25.04.24)
- Kalurite ja hüljeste konflikti lahendavad eestlased (LA 16.03.17)
- Hallhüljeste (Halichoerus grypus) oluline roll Läänemere ökosüsteemis (+video)
