Sukeldumisklubi "Daivings" vabatahtlike sukeldujate meeskond on teinud muljetavaldava töö Läänemere puhastamisest ohtlikust "kummitusvõrgust". Liivi lahe ranniku lähedalt Kalngale ranna eest kaevasid nad välja kolm tonni vana kalavõrgu, mis kujutas ohtu nii meresõiduohutusele kui ka mereelanikele.
Tuukrid toovad Läänemerest välja kummitusvõrgu
"Kummitusvõrgud" on mahajäetud või kadunud püügivahendid, mis jätkavad "püüki" veel kaua pärast merepõhja kadumist. Need muutuvad mereelustikule surmavateks lõksudeks ja saastavad ka keskkonda mikroplastiga. See probleem on eriti terav Läänemeres, kus arvatakse olevat tuhandeid selliseid "kummitusi".
Võrgu tõstmiseks kasutati tõstepoid kogu ujuvusega 3 tonni
Seekord on tänu Daivings meeskonna sihikindlusele ja oskustele üks neist ohtlikest võrkudest veest välja tõstetud. Operatsioon oli keeruline ja aeganõudev, võrgu tõstmiseks kasutati viit tõstepoid ja see tõsteti välja metallankrutega.
"See mahajäetud võrk ei ohustanud mitte ainult meresõiduohutust, vaid jätkas ka kalade püüdmist, kes sellesse takerdudes hukkusid," ütleb sukeldumisklubi "Daivings" esindaja Valters Preimanis. "Meil on hea meel, et saime panustada Läänemere puhtana hoidmisse."
Kogu üritus viidi läbi vabatahtlikult ja vabast ajast, mis tõestab sukeldujate kirge ja vastutustunnet keskkonna ees. Koostöös "Carnikavas Kommunalservisiga" toodi võrk kaldale kuivatamiseks ja utiliseerimiseks.
See edukas operatsioon on suurepärane näide sellest, kuidas vabatahtlikud saavad anda olulise panuse keskkonnakaitsesse. "Daivings" meeskonna töö inspireerib teisigi "kummitusvõrkude" vastu võitlemisel kaasa lööma ja Läänemere puhtuse eest hoolitsema.
Kutsume ka teisi sukeldujaid ja loodusesõpru liituma võitlusega puhtama Läänemere eest!
Vabatahtlike sukeldujate meeskond puhastab Läänemerd kummitusvõrkudest: kulisside taga
- 2008. aastal avastati Läänemere sügavustest tohutu, ligikaudu 3 tonni kaaluv kummitusvõrk. See leid ei tekitanud muret mitte ainult keskkonnakaitsjates, vaid äratas ka laialdast avalikku huvi. Põnev lugu sellest, kuidas see võrgustik avastati, uuriti ja lõpuks ellu kutsuti, on suurepärane näide sellest, kuidas inimeste entusiasm ja koostöö võivad luua positiivseid muutusi.
Avastamine ja esialgne võrgu uurimine
Merepõhja uurides avastasid sukeldujad tohutu mahajäetud püügivahendi, nimetades seda "vanaks traaliks", "suureks mõrvaks" või "püstikuks". Viidi läbi põhjalik dokumentatsioon - 2023. aastal filmiti videomaterjali, tehti mõõtmised ja fikseeriti selle täpne asukoht. See teave andis üksikasjaliku pildi võrgu suurusest, tüübist ja võimalikust mereökosüsteemi kahjustusest.
Huvi- ja konkurentsivõitlus
Uudised tohutust kummitusvõrgustikust levisid kiiresti, pälvides erinevate organisatsioonide tähelepanu. Paljud tahtsid olla need, kes tõstavad selle võrgustiku esile ja kasutavad seda sündmust oma propaganda platvormina. Teave võrgu asukoha kohta sai väärtuslikuks "saagiks" ja mitmed organisatsioonid püüdsid hankida ainuõigusi selle esiletõstmiseks.
Daivings meeskonna algatus
Sõltumata välisest survest ja konkurentsist võttis võrgu ülestõstmise enda kanda kohalik sukeldumismeeskond "Daivings". 2024. aastal läksid meeskonnaliikmed, kelle arv ulatus 12 inimeseni, relvastatud vajaliku varustuse ja mõõtmatu innukusega raskele ja riskantsele missioonile. Kolme mootorpaadi abil tõstsid nad edukalt tohutu võrgu, tõestades, et isegi väike, kuid motiveeritud meeskond suudab korda saata suuri asju.
Kõige olulisem järeldus
See lugu on ilmekas näide sellest, kuidas isegi üks maha jäetud püügivahend võib kujutada tõsist ohtu mere ökosüsteemile ja kui oluline on nõustuda nende probleemide lahendamiseks jõud ühendama. Sukelduma sukeldumismeeskonna algatus on inspireeriv näide sellest, kuidas igaüks meist saab anda oma panuse keskkonna kaitsmiseks.