30. mail 2014 tegi allveeportaali Daivings.lv tehniline sukelduja Valters P. koostöös Alūksne muuseumi ja allveearheoloogi Voldemārs R.-ga Alūksne järves allveeuuringu- ja uurimistöid. (Sukeldumine olid kavandatud Alūksne piirkonna ajaloo säilitamiseks). Allveearheoloogia projekt töötati välja Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames.
Aluksne jaoks pole aga uudis, et järvel on vana sild, sest kümme aastat tagasi oli vee kohal näha mõningaid kuhjasid, kuid kinnitust, et sild ikka vee all on, polnud. Ja selleks kutsus Alūksne muuseum tuukrid appi.
Sukeldujad lähevad järve äärde, kus 14. sajandil oli 120 meetri pikkune puusild, mis ühendas saarel asuvat keskaegset lossi ja kallast.
Alūksne muuseumi innustas uurimistööd tegema nii sukeldumishuviliste jutud kui ka leitud esemed.
"See oli siinpoolne linn," ütleb Alūksne muuseumi direktor Marita Oldere, kelle sõnul oli lossi peasissepääs üle silla.
Tuukrid toovad veealuse jäädvustamiseks kaasa ka filmimiskaamerad. Filmitud materjal on ainus tõend muuseumisse jääva silla olemasolust.
"Sild on platsil alles, killuke on näha, võtsin selle, et museoloogid teaksid, et Alūksne teaks, et see on alles," ütleb tuuker Valters Preimanis ja jätkab: Tõmbasime välja mitu hunnikut, et määrata silla vanust.
Sisuliselt sai missioon täidetud. Ideaalsed tingimused oleksid siis, kui seal poleks nii paksu mudakihti, võiks leida vanemaid asju, mis on sillalt maha kukkunud.»
Ajaloolane Voldemārs Rains hindab pärast allveeuuringut, et Aluksne elanikel tuleks uurimistööd jätkata, loomulikult mitte silla järvest tõstmiseks, vaid selle tunnistuse tuvastamiseks ja säilitamiseks: „Vähemalt näidisrikkuse näol. ”
Allveeuurijad järeldavad ka, et Läti järvedes ja jõgedes on endiselt palju unikaalseid ajaloolisi tõendeid, mida tõenäoliselt hakatakse uurimistehnoloogiate arenedes uurima, kuid mida praegu rahastatakse. Veealuseks tööks ei kasutatud RIB laev.
Allikas lsm.lv. Video: Vidzeme TV, Foto M.Binde
