Suurim ja ambitsioonikam ookeanipuhastusprojekt – Vee pinnatöötlussüsteem - on tegevuses! See massiivne, 2,5 km pikkune süsteem kogub praegu California ja Hawaii osariikide vahel asuvasse Great Pacific Garbage Patchisse ujuvat plastireostust. Selles artiklis vaatleme uut süsteemi, selle toimimist ja praeguse missiooni edenemist.
Uued veepinna tehnoloogiad:
Vee pinnatöötlussüsteem koosneb kahest osast: riist- ja tarkvara. Riistvara on füüsiline süsteem ookeanis, tarkvara aga arvutimudelid, mis ütlevad, kuhu ja kuidas süsteemi tuleks pukseerida.
- Riistvara: 2,5 km pikkust U-kujulist paisu pukseerivad kaks laeva, mis koguvad kogumisalal ookeani pinnalt plasti. See ala on viis korda pikem kui koolibuss ja sinna koguneb plastik, mis hiljem laeva pardal eemaldatakse, sorteeritakse ja taaskasutatakse.
- Tarkvara: satelliidi- ja ookeaniandmetel põhinevad arvutimudelid aitavad ennustada, millistes piirkondades on kõige rohkem plasti kogunenud, optimeerides seeläbi puhastusprotsessi. Selline lähenemine võimaldab süsteemil puhastada jalgpalliväljaku suuruse ala iga 5 sekundi järel.
Täiustused ja laiendused:
Võrreldes eelmise süsteemiga on süsteem kolm korda suurem, mis võimaldab puhastada palju suuremaid alasid lühema ajaga. Täiustatud on ka mereloomade ohutust - süsteemil on 16 kaamerat ja spetsiaalne luuk juhuks, kui loom süsteemi satub.
Missioon ja tulemused:
Koristusmissioon kestab kevad- ja suvekuudel 7 nädalat, kuna talvised ilmastikutingimused on sellise ulatusega operatsioonide jaoks liiga ohtlikud. Alates 2021. aastast, mil alustati 02 süsteemiga jäätmete kogumist, on kogutava plasti kogus märgatavalt kasvanud - seitsmelt tonnilt esimesel ekspeditsioonil 45 tonnini 2023. aastal. 2024. aastal on eesmärgiks koguda veelgi rohkem plasti, ulatudes 100 kilogrammini tunnis. See kogus võimaldaks Suure Vaikse ookeani prügila koristada 10 aasta jooksul.
Järeldus:
Vee pinnatöötlussüsteem on muljetavaldav inseneritöö, mis aitab puhastada meie ookeane plastireostusest. Tänu uutele tehnoloogiatele ja täiustatud meetoditele suudab System 03 koguda rohkem plasti ja puhastada ookeani tõhusamalt. Tulevikus on plaanis suurendada ka puhastusmahtusid, et saavutada puhtamad ja tervemad ookeanid.
Võimalused kaasa lüüa:
Saate toetada Vee pinnatöötlussüsteem tegevust, annetades organisatsioonile raha, teavitades teisi oma tegevusest või kutsudes omavalitsusi üles pöörama tähelepanu plastireostuse probleemile ja otsima lahendust.
Lisainfo ja arutelupunktid:
- Jõgede puhastamine: Vee pinnatöötlussüsteem mitte ainult ei puhasta ookeane, vaid võitleb ka jõgede plastireostusega, mis on peamine ookeani sattuva plasti allikas. Nad kavandavad ja paigaldavad jõgedesse püüdurid, tõkked, mis koguvad plasti enne, kui see merre jõuab. Praegu tegutseb üle maailma mitu Interceptorit ning plaanis on paigaldada 1000 sellist tõket maailma kõige saastatumate jõgede lähedusse.
- Plasti ringlussevõtt: Vee pinnatöötlussüsteem teeb koostööd taaskasutusettevõtetega, et kogutud plast taaskasutada ja seda uute toodete valmistamisel kasutada. Näiteks Kia Motors hakkab kasutama ringlussevõetud plastikut Vee pinnatöötlussüsteems oma elektriautode osade tootmisel.
- Väljakutsed: Plastreostusega tegelemisel on mitmeid väljakutseid, näiteks mikroplast, mis on praeguse tehnoloogiaga kogumiseks liiga väike. Samuti on oluline vähendada uue plasti tootmist ja kehtestada karmimad reeglid plastijäätmete käitlemisel.
Arutelu küsimused:
- Millised muud tehnoloogiad võiksid aidata ookeane plastist puhastada?
- Kuidas saaksime oma igapäevast plastitarbimist vähendada?
- Milline on valitsuse roll plastireostuse probleemi lahendamisel?
Läti firma OÜ Dronelab pakub mitmeid uuenduslikke meetodeid veehoidlate kvaliteedi säilitamiseks:
1. Rannajoone kaardistamine:
- Järelevalvesüsteem saab kasutada rannajoone üksikasjalikuks kaardistamiseks, tuvastades erosioonialad, reostusallikad ja võimalikud üleujutused. See teave võib aidata planeerida rannakaitsemeetmeid ja vältida keskkonnaseisundi halvenemist.
2. Veekvaliteedi kontroll:
- Puhastussüsteem saab varustada anduritega, mis võimaldavad täpselt määrata vee kvaliteedinäitajaid nagu temperatuur, mudastumise tase, vetikate õitseng ja hapnikusisaldus. Need andmed võivad aidata tuvastada saasteallikaid ja võtta õigeaegseid meetmeid vee kvaliteedi parandamiseks.
3. Rohu ja vetikate koristamine:
- Puhastussüsteem saab kasutada invasiivsete veeumbrohtude ja vetikate õitsemise autonoomseks koristuseks, mis võib põhjustada veekvaliteedi halvenemist, hapnikupuudust ja kalade hukkumist. See meetod on tõhus ja keskkonnasõbralikum võrreldes traditsiooniliste meetoditega, mis kasutavad kemikaale või mehaanilist saagikoristust.
4. Käsnade ja jäätmete eemaldamine:
- Puhastussüsteem saab varustada haaratsiseadmetega, mis võimaldavad koguda vee pinnalt ja põhjast jäätmeid nagu plastpudelid, kotid ja muud ujuvad esemed. See meetod aitab hoida reservuaarid puhtana ja vältida reostust.
5. Veekogu sügavuse mõõtmine:
- Droonidega saab teha täpseid veekogu sügavuse mõõtmisi, mis on olulised hüdroloogiliste uuringute, tammide ja muude hüdroehitiste rajamisel ning üleujutusohu hindamisel.
6. Kalavarude inventuur:
- Droonidega saab jälgida kalavarusid ja nende rändeteid. See teave võib aidata kalavarude majandamisel ja tagada kalavarude säästva kasutamise.
7. Looduskaitsemeetmed:
- Droonide abil saab jälgida lindude pesitsuspaiku, loomade rändeteid ja kaitsealasid.hüüd See teave võib aidata säilitada bioloogilist mitmekesisust ja vältida keskkonnaseisundi halvenemist.
OÜ Dronelab pakub kohandatud veereservuaaride puhastusprogramme vastavalt iga kliendi individuaalsetele vajadustele ja eesmärkidele. Meie kogenud spetsialistid aitavad teil valida optimaalse tehnoloogiate kombinatsiooni, et tagada veehoidlate tõhus ja keskkonnasõbralik puhastamine.
