Saami saar ehk (eesti: Saaremaa) on suurim Eestile kuuluv saar ja suuruselt kolmas saar Läänemeres. See on tekst, mis kirjeldab Gotlandil vangistatud kalurite seiklusi merel. Siin on tõlge tänapäeva läti keeles:
Samsala maalt
Mullu 16. oktoobril läksid peaaegu kõik Samsala põhjaotsa Sviķi kalurid õhtul merele lõhepüügile ja lahkusid naerdes. Järsku tõusis merel suur torm koos lumetormiga, mis ajas paadid öö jooksul kaugele merele. Siit see algas! Kaluritel polnud süüa ega vahetusriideid. Üks paat pöördus tagasi, kuid 4 kalurit olid külmunud, vaid üks pääses elusana. Samuti teatati Kurzeme rannikult, et sealt leiti üks paat külmunud kalamehega, siiani on teadmata kadunud 14 kalameest, kellest ammu polnud uudist ega uudist ja seetõttu arvati, et kõik on surnud.
Kalurid toetusid jumala tahtele
Kuid jumal oli nad päästnud, sel laupäeval enne teist adventi nägid Sviķi kalurid Memelzemest neid kalureid ujumas ja päästsid oma sõbrad. Neid sõnu kuulates: Öö langes edasi, läks ägedamaks, tahtsime oma paate parandada, võrke ja nägusid peita, aga üks meist pidi alati vee välja kurnama, ka ülejäänud ei saanud enam tööd teha, vaid ainult ohkas ja palvetas jumalat.
Läänemere kaluritel veab
Ühte laeva nägime lõpuks ära, aga see läks meist mööda, võib-olla ei näinudki. Olime terve päeva merel olnud, lõpuks nägime kolme suurt laeva. Hoidsime kotti aeruga üleval, et meid oleks näha. Need kolm laeva võtsid meid lõpuks vastu. Meid päästnud meremehed olid inglased. Nad andsid meile kohe süüa-juua.
Gotlandi saar annab peavarju eksinud kaluritele
See õnnetus juhtus Kurzeme ja selle Rootsi saare Gotlandi vahel, sest meie laeva kapten nägi oma prillidega mõlemat kallast. Meri muutus rahulikuks ja mõne aja pärast jõudsid kõik kolm laeva Taani rannikule Helsingøri linna lähedale. Õnneks oli siin üks kalamees, kes sai eesti keelest aru ja nii saime seal kaugel võõral maal kõik vajaliku ära rääkida.
Algul vanglas, aga viie päeva pärast juba kodus
Neid 7 kalurit hoiti algul Kopenhaageni linnas kerjusena ja pandi vangi, kuid 5 päeva pärast vabastati nad uuesti ja saadeti laevaga Liepājasse. Nad naasid siia, teisel päeval pärast koju naasmist, kui läksin pühapäeval Jumalale oma kirikust rääkima. Mida nemad, mida kogu kogudus oma südames mõtles, las igaüks, kes seda loeb, ütleb süda ise.
Läti Ajalehed, nr 26 (29.06.1822)
