Allveesukeldumisklubi"SUKELDUMA” kolleegid Poolast on sukeldujad teinud Läänemere sügavustest sensatsioonilise avastuse, leides 19. sajandist pärit laevavraki, mis oli täis laaditud šampanjat. See ajalooline leid on paelunud nii ajaloolasi kui ka šampanjahuvilisi kogu maailmas.
Möödunud nädalal komistas rühm Poola sukeldujaid umbes 37 kilomeetrit Rootsi saarest Ahvenamaast lõuna pool toimunud sukeldumise ekspeditsiooni käigus uppunud kaubalaeva otsa. Vrakist leiti umbes 100 hästi säilinud šampanjapudelit, samuti mineraalvett ja portselani.
"Selline leid on äärmiselt haruldane," tunnistab "Baltictechi" sukeldumisgrupi juht Tomáš Stachura. "Olen sukelduja olnud 40 aastat ja kuigi šampanjapudelid pole midagi ebatavalist, on see esimene kord mu karjääri jooksul, kui ühes vrakis on nii suur koorem."
Tänu šampanjat sisaldavatele savipudelitele õnnestus sukeldujatel täpsemalt määrata laeva uppumise aeg – 19. sajandi teine pool. Ühelt pudelilt leiti Saksa firma "Selters" kaubamärk, mis annab väärtuslikku teavet selle ajaloolise joogi päritolu kohta.
Avastus on Rootsi võimudele üle antud, kuid šampanjapudelid tuuakse maale alles pärast hoolikat ettevalmistust. "Laev on merepõhjas lebanud umbes 170 aastat, seega laseme sellel veel mõnda aega seal seista, kuni oleme taastamisoperatsiooniks täielikult valmis," selgitab Stachura.
Umbes 100 000 laevavrakki mahutav Läänemeri on merearheoloogide ja sukeldujate jaoks tõeline aardelaegas. See viimane leid on vaid üks paljudest tõenditest selle kohta, kui palju saladusi süvameri ikka veel peidab.
Sisukord
19. sajandi šampanja kaubateed ja laeva uppumise põhjused
- sajand oli šampanja kuldaeg. Sellest joogist oli saanud Euroopa ühiskonna kõrgemates kihtides prestiiži ja rikkuse sümbol. Šampanja tootmine ja kaubandus Prantsusmaal, eriti Champagne'i piirkonnas, koges kiiret buumi.
Kaubateed
Šampanjat eksporditi kogu Euroopasse ja kaugemalegi. Šampanjapudelitega koormatud laevad tegid regulaarseid reise üle Atlandi ookeani ja Läänemere. Läänemeri oli oluline kaubatee, kuna šampanja oli populaarne ka Vene keisri õukonnas ja teistes Balti piirkonna riikides.
Võimalikud kaubateed:
- Prantsusmaa – Inglismaa – Balti riigid: See marsruut oli üks levinumaid. Champagne piirkonna laevad suundusid Inglismaale, kus šampanja kanti laevadele, mis suundusid edasi Läänemerele.
- Prantsusmaa – Holland – Balti riigid: Holland oli oluline kaubanduskeskus ja paljud šampanjalaevad külastasid Amsterdami või Rotterdami, enne kui suundusid Läänemerele.
Laeva uppumise põhjused
- sajandi laevandus oli seotud paljude riskidega. Laevad võivad uppuda erinevatel põhjustel:
- Tugevad tormid: Läänemeri on tuntud oma tugevate tormide poolest, mille tõttu laev võib kahjustada saada või isegi uppuda.
- Takistused merepõhjas: Tundmatud takistused, nagu madalikud või kivid, võisid laeva kere kahjustada.
- Laeva konstruktsiooni vead: Mõnikord võivad laevad uppuda konstruktsioonivigade tõttu.
- Vaenutegevus: 19. sajand oli täis sõdu ning laevu võidi rünnata ja uputada.
- Teine võimalik põhjus: Võimalik, et laev uppus piraatide eest põgeneda püüdes. 19. sajandi alguses tegutsesid Läänemerel aktiivsed piraadid, kes ründasid kaubalaevu.
Konkreetsel juhul laeva uppumise põhjuse saab kindlaks teha alles pärast põhjalikku uurimist. Merearheoloogid saavad vrakki uurida ja püüda leida vastuseid paljudele küsimustele, näiteks mis oli laeva nimi, kust see tuli ja milline oli selle marsruut.
See leid on oluline mitte ainult šampanja ajaloo uurimise jaoks, vaid ka Läänemere ajaloo jaoks. See annab meile võimaluse õppida rohkem tundma 19. sajandi kaubandust ja eluolu.
