Siis jooksen nagu varss m\u00f6\u00f6da randa ja h\u00fcppan lainetesse, et nendega l\u00f5butseda. Olen t\u00e4pselt kahek\u00fcmne \u00fche aastane ja elutahe k\u00e4\u00e4rib \u00fcle \u00e4\u00e4re nagu v\u00e4rske hapukapsamahl t\u00e4is t\u00fcnnis koorma all. M\u00f5nikord kanname koos Viliga m\u00f5la, ronime k\u00e4ngurutesse ning Purciemi mineviku ja tuleviku vahepeal loeme ja s\u00f6\u00f6me peot\u00e4ite kaupa vaarikaid ja mustikaid, samal ajal kui suu punaseks v\u00f5i siniseks l\u00e4heb. Augusti keskpaigaks on r\u00f6\u00f6pad \u00fcles t\u00f5stetud, \u00fcle loetud ja Riiga toodud. Viis-kuus on puudu. Ma ei leia neid, nagu ka kahte uppunud meremeest. Keegi ei muretse selliste pisiasjade p\u00e4rast. Kajakas ise \u00fcles ei uju. Isa r\u00e4\u00e4gib Neptuuni kapteniga, et too prooviks seda mudasest merep\u00f5hjast v\u00e4lja t\u00f5mmata, heites Neptuuni v\u00f6\u00f6ri kraana.<\/p>\n
Terask\u00f6is on m\u00e4ssitud neljakordsesse keerdu ja see lastakse vette, ma k\u00f6in Kajaka ahtri, sest see pole katki nagu vibu, ja Neptuun, kui vintsid k\u00f6ied t\u00f5mbavad, vajub omaga. n\u00e4oga vee poole, kuid - Kajakas ei t\u00f5use. Ootame, andes Kaijale m\u00f5tlemisaega. On kuulda, kuidas see vee all praksub ja praksub. L\u00f5puks ei kannata Kaija v\u00e4lja. Praksuva heliga murdub vraki ahter \u00e4ra ja h\u00f5ljub vee peal koos osa teki ja selle peal oleva rooliga. Neptuun palkab \u00fcksi. Kajakas on savist palju tugevamini kinni kui tema peremees. Eemaldame kabiini, mastialused ja pumbad. Murrame vraki v\u00f6\u00f6ri ning t\u00f5stame esile Neptuuni tekil olevad ketid ja ankrud. Neptuun viib nad koos teiste raududega Riiga. Murdunud puud j\u00e4tame lainete ja hoovuste hooleks.<\/p>\n
L\u00e4hen uuesti vee alla puuduvaid r\u00f6\u00f6paid otsima. Ma ei leia seda. Ma vajuks nagu morsa lahtine suu vraki sisse ja imetaks, kui lihtne oleks n\u00fc\u00fcd r\u00f6\u00f6pad \u00fcles t\u00f5sta! Enam pole aga j\u00e4lgi, on vaid tigudest v\u00f5sastunud ribid ja katkised plangud, mille pragudest v\u00e4relevad v\u00e4ikesed kalad. Nad toituvad vetikatest ja tigudest. Merepull, kes viskab raevukalt n\u00f5elasid suure pea taha, v\u00e4ikese saba lehvitades, ujub minema teist kodu otsima.<\/p>\n
Minagi roomasin rusude vahelt v\u00e4lja p\u00f5llule, et veel kord merep\u00f5hjas ringi k\u00e4ia. T\u00fchjad pudelid, n\u00f5udekillud, r\u00e4imeluud, kurgikoored ja pakkepaber l\u00e4bim\u00e4rja puukildude ja vetikat\u00fckkide vahel n\u00e4itavad, kui r\u00e4ngalt me merep\u00f5hja risustasime. Minu esimene s\u00f5lm on koos teki ja surilinaga Neptuuniga p\u00f5llule v\u00e4lja toonud. Enam pole vaja pingutada, et seda lahti siduda. Tavap\u00e4rase signaali andnud, vaatan \u00fcles libisedes ikka alla. Kajaka lahtine vrakk kaob minu alla poolpimedusse rohekashalli uduna. Ma tean, et ma ei l\u00e4he sinna enam tagasi. Eks tulevik n\u00e4itab, kas s\u00fcgavat romantikat, uppumisi ja laevavrakke tuleb ka mujalt leida.<\/p>\n
Ootame Neptuuni, kuhjame oma asju. L\u00e4hen Riiga, lootuses uued p\u00fcksid saada. sain aru! P\u00e4rast Riiga naasmist p\u00fc\u00fcdsin Kaija loo unustada, sest peale halbade unen\u00e4gude ja uute p\u00fckste ma midagi muud ei saanud. Tahtsin p\u00e4\u00e4seda vanast rauast, laevavrakkidest ja isa hoolest. Aga - 25. septembril panin uuesti selga sama remonditud Purciemi riietuse, et Daugavas Riia silla tugede juures p\u00f5llul l\u00f5hatud rauda t\u00f5sta.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 on v\u00e4ga lihtne: tuleb katsuda mudasse kinni j\u00e4\u00e4nud raudasid, neid kratsida ja oodata, kuni kraana need veest v\u00e4lja t\u00f5stab. Ainus \u00f5nnetus oli vana riietus, mis lagunes kiiremini, kui suutsin seda parandada. Seistes paigal mitte midagi, vesi koguneb \u00fclikonnas ainult jalge \u00fcmber, aga m\u00f5ne rauda mudast v\u00e4lja kaevates oli vaja pikali heita, siis voolas vesi m\u00f6\u00f6da rinda, kiivri sisse ja suhu. V\u00f5ite selle v\u00e4lja s\u00fclitada, aga kui kaua see vees vastu peab? Ma lahkusin t\u00f6\u00f6lt n\u00e4dala p\u00e4rast.<\/p>\n
Oma m\u00e4rkmetes kujutasin j\u00e4rgmist stseeni: Loodetuul ajab \u00fcles rohelised merelained ja segab Daugava pruunika vee halliks h\u00e4guseks, piitsutades pinnale valgeid vahutriipe. Selle valgus suudab vette tungida vaid \u00fche-kahe meetri s\u00fcgavusele, kuid k\u00fcmne meetri s\u00fcgavusel valitseb \u00f6\u00f6 ka p\u00e4ikesepaistelisel p\u00e4eval. Jalad vajuvad muda sisse ja takerduvad okastraatv\u00f5rkudesse. K\u00e4ed ette sirutades tuleb pimeda kombel kobada silla tuge, mis paistab otse pea kohal, kuid on tegelikult mitme meetri kaugusel. Toe \u00fcmbert on oja v\u00e4lja rebinud s\u00fcgav s\u00fcvend. Seal lamavad \u00f5hku lastud silla raudade kohal hunnikutes okastraadid, vaiaotsad, killud, voolust kaasa kantud oksad puud.<\/p>\n
Peate lihtsalt laskma oma kujutlusv\u00f5imel veidi lennata, et tunda, nagu oleksite soisel lahinguv\u00e4ljal maha j\u00e4etud. See muutub heledamaks, kui l\u00e4hete m\u00f6\u00f6da sammast k\u00f5rgemale. Varjud libisevad kiiresti m\u00f6\u00f6da tuge, peagi kaovad, peagi paksenevad taas k\u00f5ige r\u00e4igemates vormides. M\u00fcstik \u00fctleks: s\u00f5jas langenute hinged, poeet - m\u00e4ratsevate lainete m\u00e4ng ja sukelduja s\u00fclitab. See on palju l\u00f5busam, kui n\u00e4ed taas vahuks vahustunud Daugava taset ja kiiresti liikuvaid pilvi pea kohal. J\u00e4tsin rauad varjudele, et j\u00e4tkata \u00f5ppimist ja anda matemaatika, keemia ja f\u00fc\u00fcsika tunde \u00fche lati eest tunnis. V\u00e4hemalt kuival hooajal saab tulevikule m\u00f5elda.<\/p>\n
Isa oli sellele juba m\u00f5elnud ja kutsus mind appi kuulsa p\u00f5hjapooluse ekspeditsioonilaeva Nordschildi lammutamisele. P\u00f5hjapoolusele ma minema ei pidanud, sest Nordschild lasti vette otse Daugava sadamasillade tagant. Veebruaris ja m\u00e4rtsis t\u00f6\u00f6tasime samamoodi \u00fclevalt, j\u00e4\u00e4sse auku l\u00f5igates. Nordschild oli tugevalt ehitatud \u2013 raudvarraste ja plaadistusega puidust, mida lained ja j\u00e4\u00e4 veel purustamata. Isa tahtis auriku katelt ja mootorit, aga k\u00f5ige rohkem vask- ja pliitorusid, mis laeva sisikonnast l\u00e4bi jooksid. Vesi oli talvel v\u00e4ga selge, sest kolmanda kalda j\u00e4\u00e4kaljud kaitsesid Nordschildi lainete ja hoovuste eest.<\/p>\n
\u00dcle abalo kallutades olid m\u00f5ned torud n\u00e4ha ja ka \u00fclevalt haakida. Murdsime need k\u00e4sivintsiga veest v\u00e4lja ja - meie kopikas tuli v\u00e4lja, m\u00fc\u00fces juudile. Tegime v\u00e4ikese varjualuse tuule vastu, aga m\u00e4rtsis olid nii soojad ja p\u00e4ikesepaistelised p\u00e4evad, et sain isegi t\u00f6\u00f6d tehes s\u00e4rgi seljast v\u00f5tta ja palju p\u00e4ikest saada. Ka isa proovis seda, kuid tal tekkisid tedret\u00e4hnid selga, mis ei kadunud kunagi. P\u00e4ike j\u00e4\u00e4l on s\u00f6\u00f6vitav. Aprillikuu tuuled ajasid meid j\u00e4\u00e4lt maha. Vilni p\u00e4\u00e4stmiseks oli vaja kiirustada. Isa s\u00f5ber l\u00e4ks pontoonsilla paigaldamisel tema puksiiri Vilnis hoovuses \u00fcmber ja uppus. S\u00f5ber kurtis, et \u00fckski sukelduja ei taha sellises ojas sukelduda, kuid isa rahustas teda: "Minu poiss teeb seda!"<\/p>\n
Aga valada oli vaja. Seadmed ja abilised sain v\u00e4ga h\u00e4sti k\u00e4tte. Sidusin saabaste \u00fcmber rasked ketid, et need \u00fcles ei ujuks ja Vilniuse l\u00e4hedal lasid nad Daugava j\u00f5e p\u00f5hja raske ankruk\u00f6ie, millega sai alla ronida. K\u00e4ed aga vastu ei pidanud. Vool t\u00f5mbas mind n\u00f6\u00f6ri k\u00fcljest lahti ja viskas v\u00e4lja nagu korgi. Klammerdusin k\u00f6ie k\u00fclge ja p\u00fc\u00fcdsin eemale t\u00f5mmata, kuid signaalk\u00f6is ja voolik hoidsid mind kinni. M\u00e4hkisin veel ketid \u00fcmber jalgade ja \u00fcmber keskkoha ning - l\u00f5puks j\u00f5udsin alla, kus ootasid mind ees kraanaga puksiirile alla lastud trossid. Mind visati veel paar korda v\u00e4lja p\u00f5llule, samal ajal kui n\u00f6\u00f6rid \u00f5nnestus puksiiri k\u00fclge siduda ja korralikult k\u00f6idida. V\u00f5itlesin voolu ja k\u00f6itega viis tundi, mille eest isa sai kaheksak\u00fcmmend latti, ja meid m\u00f5lemaid kostitati restoranis vorsti ja hapukapsaga.<\/p>\n
Sild ja Daugavmala olevat pealtvaatajaid t\u00e4is. N\u00e4gin seda ka \u00fcleeile ajalehtedes, kus pildistati ka tuukrit, kes seisis redelil ja ujus voolus ning kraana s\u00e4ttis ka kaablitega puksiiri. Pikas kirjelduses kiideti sadamasukeldujat ja lauldi veidi. Olin kasutanud sadamasukelduja \u00fclikonda ja keegi ei uurinud, mis selle sees on. Sama kiirelt oli vaja Vollersi l\u00e4hedal uppunud s\u00f6epaat \u00fcles t\u00f5sta, puri Ansis parandada ja puri Anna kaldale t\u00f5mmata.<\/p>\n
Ma ei j\u00f5udnudki puhata, kui olime taas Daugavgriva taga Nordschildis. Monotoonne t\u00f6\u00f6 algas v\u00e4hese kasumi ja m\u00f5ningate t\u00fcsistustega, mis samal ajal \u00e4ra s\u00f5id. Katla t\u00f5stsime \u00fcles v\u00e4ikese ujuvkraanaga, mis katla n\u00f6\u00f6ridel rippudes vajus nii s\u00fcgavale, et ei ulatunud \u00fcle pinkide. Astme peal oli vaja v\u00e4lja ronida: koorem maa peale, tagasi astuda ja pott uuesti l\u00e4hemale t\u00f5mmata. Kraana ei kannatanud katelde kallastel s\u00f5ita. Katel paiskus selle k\u00fclili, l\u00f5hkus rekvisiidid ja vajus sadamasse. Plangud lendasid l\u00e4bi \u00f5hu ja \u00fcks mees, kes ei m\u00e4rganud \u00f5igel ajal k\u00fclili h\u00fcpata, oli nendega kaasas. Lend l\u00f5ppes \u00f5nnelikult ainult ujumises. Katla t\u00f5stsime hiljem suurema kraanaga ja sinna see potentsiaalne kasum l\u00e4ks.<\/p>\n
L\u00e4heduses t\u00f5mbasid kalurid n\u00f6\u00f6ri ja palusid minult abi, kui n\u00f6\u00f6r m\u00f5ne saagi k\u00fclge kinni j\u00e4i. Siis sain emale \u00e4mbri v\u00f5i \u00e4mbri v\u00e4iksemaid kalu viia. On kuulda olnud, et meremees, kes oli s\u00f5itnud m\u00f6\u00f6da seitset merd, uppus suuga kaussi. Sukelduja v\u00f5ib ka ~uppuda suukaussi', kui ta ei ole ettevaatlik. H\u00e4da oli mul Nordschildis, kus, nagu \u00f6eldakse, pole vesi s\u00fcgavam kui pardi k\u00f5ht. Kuidas see juhtus, olen oma m\u00e4rkmetes kirjeldanud: ~Laup\u00e4eva hommikul oli meil kavas lasta \u00f5hku laevatekk masinaruumide kohal, et p\u00e4\u00e4seda aurumasinale. Rakendasin v\u00f5imsa laengu. Tekk lagunes, kuid plahvatus rebis augu ka laeva pardasse. Sellega hakkas voolav mereliiv voolama masinaruumidesse, mis \u00e4hvardas t\u00e4ita kogu vraki. Barrikadeerisin augustatud augu plekit\u00fckkidega ja kiirustasin autot \u00f5hku laskma. Kinnitasin auto iga jala k\u00fclge telliskivi TNT-st ja lasin lennata. Aga auto ei s\u00f5ida \u00f5hus! Kui ma seda pimedas puudutan, seisab see nagu neljak\u00e4pukil. See, mis on pesumajast, kui sellest m\u00f6\u00f6dun. Jalg koos torso osaga haarab mu vasakust \u00f5last ja surub selle vastu seina. Heidan pikali ega liiguta end, sest kardan, et m\u00f5ni torsot\u00fckk v\u00f5ib kiivri k\u00fclge kinni j\u00e4\u00e4da. Malmiga ei tea kunagi. Tahaks oma seisukorda teada saada, aga kuidas seda teha, kui vesi on nii paks? V\u00f5imalik, et peate ootama viimsep\u00e4evani, et vesi selgineks. Ma kuulen, kuidas liiv kiivrist m\u00f6\u00f6da jookseb l\u00e4bi laeva pardas oleva augu. Ei l\u00e4he kaua, kuni ma olen maetud.<\/p>\n
Samuti p\u00e4\u00e4seb kiivrisse v\u00e4he \u00f5hku, kuna voolik on malmploki all kokku surutud. Koos signaalk\u00f6iega j\u00e4i see teisele poole jalga. P\u00fc\u00fcan end liigutada. Mu jalad ja parem k\u00e4si liiguvad, aga vasak on mudas kinni, mis on l\u00f6\u00f6gi vastu v\u00f5tnud nagu pehme padi. Kuidas \u00f5huvoolik vabastada ja k\u00fclili saada? M\u00e4letan, et olen pannud oma parema k\u00e4e l\u00e4hedale raudkangi, kuhu ma ligi ei p\u00e4\u00e4se. K\u00e4perdan l\u00e4bi pori, kuni tunnen raudtraati. Painutasin \u00fche otsa konksu sisse ja hakkasin ridva p\u00fc\u00fcdma. Ma leian selle, kuid seda on raske l\u00e4hemale saada. Traatkonks libiseb m\u00f6\u00f6da siledat rauda. Pean selle spiraaliks l\u00f5ikama, et see kuidagi \u00fcmber varda keeraks. Isa hakkab murelikult signaalk\u00f6it t\u00f5mbama. Sama traatkonksuga on v\u00f5imalik k\u00f6it katsuda ja korra t\u00f5mmata.<\/p>\n
See on m\u00e4rk, et minuga on k\u00f5ik korras, nii et v\u00f5ta rahulikult. Ta hakkab t\u00f5mbama ja paneb mulle malmi peale! Ma olen peaaegu mitte midagi tehes higine, aga latt on l\u00f5puks k\u00e4es. Puudutan voolikut selle otsaga ja l\u00fckkan alla. Voolik vabastatakse ja \u00f5hku on j\u00e4lle piisavalt! \u00d5hku juues torkan ridvaga auto jalga ja vraki p\u00f5hja, et teada, mida edasi teha. Selgub, et auto jalg p\u00f5rkas otse minu pea kohal vastu laeva seina, j\u00e4ttes vraki k\u00f5verale t\u00fchimiku, kust p\u00e4\u00e4sen v\u00e4lja, kui poleks hirmu ja muda. Olen juba pooleldi liivas ja pean kiiresti tegutsema. \u00dcritan vasaku k\u00e4e vabastamiseks muda kraapida, keeran keha auto toestikku ja liigun k\u00e4te-jalgadega edasi, muda k\u00e4tes segades. Sain kiivri ja \u00f5lad l\u00e4bi, edasi ei j\u00f5ua. Juhtmed on kinni ja ei lase mul edasi ega tagasi minna.<\/p>\n
Magan ja arvan, et \u00f5htuks sai kohting kokku lepitud, aga ma ei m\u00e4leta, kellega: Isolde, Valentina, Erika v\u00f5i keegi teine. Pole t\u00e4htis, kellega ja mida l\u00e4bi r\u00e4\u00e4giti, aga sa pead v\u00e4lja astuma ja oma lubaduse t\u00e4itma. Liiv ei m\u00f5tle, vaid voolab \u00fches voolus ja mu jalad on juba s\u00fcgaval selle all. ~Eureka!" \u2014 miski tabas p\u00e4he: kui ma n\u00fc\u00fcd selle toe v\u00f5taksin, ei murraks auto jalg minu oma \u00e4ra! Surun m\u00f5lemad k\u00e4ed noolte otste vastu: tugi liigub, aga \u00f5\u00f5tsub tagasi. mis siis? \u2014 Keeran signaalk\u00f6ie noolte \u00fcmber ja annan m\u00e4rku \u2014 t\u00f5mba! K\u00f6is venib, mina ka surun nii k\u00f5vasti, kui jaksan, jalg keerdub puutumata \u00fcmber minu oma ja - olen p\u00e4\u00e4stetud! Tulnud v\u00e4lja laeva surnuaialt, mis oli sealsamas v\u00f5i oli ka minu oma, viskas ta riided seljast, n\u00e4hes \u00fcllatusega, et p\u00e4ike valmistub juba meres magama. Ma n\u00e4en isa n\u00e4ost, et tal oli raskem mitte midagi teha kui minul mudas p\u00fcherdada. Ma ei l\u00e4he enam kohtingule, aga ma annan sulle andeks, kui ma sulle homme \u00fctlen. \u2014 Isa saab \u00fctlemata aru. Poiss on j\u00e4lle \u00fcleval. Mida veel? Vaevalt oleme j\u00f5udnud l\u00f5hatud malmi v\u00e4lja t\u00f5sta, kui vrakk on t\u00e4ielikult liiva voolanud, ja meil pole enam midagi otsida kuulsast p\u00f5hjapooluse juhist.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Tuulisel ja p\u00e4ikesepaistelisel p\u00e4eval on meel r\u00f5\u00f5msam Siis jooksen nagu varss rannas ja h\u00fcppan lainetes, et nendega koos l\u00f5butseda. Olen t\u00e4pselt kahek\u00fcmne \u00fche aastane ja elutahe k\u00e4\u00e4rib \u00fcle \u00e4\u00e4re nagu v\u00e4rske hapukapsamahl t\u00e4is t\u00fcnnis koorma all. M\u00f5nikord [\u2026]<\/p>","protected":false},"author":166,"featured_media":8960,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1591],"tags":[],"class_list":["post-8959","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kugu-vraki"],"yoast_head":"\n