Riia HEJ poolt üle ujutatud kohad Daugava ääres

Riia HES pakub keskkonnasõbralikku elektritootmist

Daugava hüdroelektrijaamad toodavad kuni 90% elektrit, mis toodetakse Lätis taastuvaid ressursse kasutades ja ilma heitmeid atmosfääri paiskamata. Daugava HEJ tagab keskkonnasõbraliku elektritootmise, kuna kasutab taastuvat energiaressurssi – vett.

Riia HEJ Daugava rajamine on kaetud ajalooga

Lähiminevikus elati seal Daugava kaldal, nüüd on asulad vee all. Riia HEJ rajamise käigus on Daugavas mõned kohad üle ujutanud. Riia HEJ on viimane, uusim Daugava hüdroelektrijaam ja suuruselt teine elektrijaam Lätis. See on ehitatud aastatel 1966–1974 ja asub 35 km kaugusel jõe suudmest, Liivi lahes. HESi maksimaalne langus on 18 meetrit.

Riia HEJ

Riia HES tagab Riia veevarustuse

Riia veevarustuse tarbeks töötab ka Daugava jõgi, Riia HEJ, varustades torustike kaudu Riia vett ja andes 44% Riias tarbitavast veekogusest. Tarne toimub HES-i pumbajaamast, Daugava vasakul küljel.

Riia HEJ ehitamise käigus tehti Daugavas suuri muudatusi

Veehoidla ehitamise käigus täideti tammid, tammid ja muldkehad 27 km ulatuses, blokeerides Kuiva Daugava ülemise osa. Riia HEJ veehoidla täitumisel ujutati üle Dole saare idaots, mitmed ümberkaudsed laidud (Mārtiņsala, Nulpe), samuti Dole saarest ülesvoolu jääv kärestik.

HEJ üleujutuse käigus kattus mitu arheoloogiamälestist (asulakohad, muinaskalmed) Daugava oru kauaaegses asustatud osas veega. Veetaseme tõustes tekkis 5 uut saart kogupindalaga umbes 200 ha. Suurim on Náves sala, mis asub endise poolsaare alal Daugmali ja Saulkalni vahel. Ühel uuel saarel Ikškilei ees on Püha Maynardi kiriku varemed.

Riia HEJ asukoht, vanad topograafilised kaardid

1929. ja 1940. aasta kaartidel on näha palju üleujutatud asulaid. Punase joonega ümbritsetud on ranniku praegused asukohad.